PÄHKLINÄPI ABC - Lühidalt, mida pead teadma erinevatest seemnetest ja nende söömisest

Paljude jaoks on seemnete maailm kui hästi hoitud saladus, sest nii pisikesed kui nad on, omavad nad väga suurt rolli meie toitumises ja tervises. Kõigest peotäie seemnetega on inimesel võimalik enda keha turgutada toitainete, energia ja vitamiinidega. 

Lisaks nende kasulikkusele on nad ka väga hea maitsega ning suudavad väga hästi anda ilusa punkti nii mõnelegi toidule, kas maitse või garneeringu vormis. 

Selleks, et kuidas seemned sulle kasulikud on, millisel kujul ja milliste toitudega neid süüa, kirjutasime lühidalt lahti enamlevinud seemnete omadused.  

cathal-mac-an-bheatha-510054-unsplash.jpg
 

Seesamiseemned

Mida sisaldab: Sisaldab ohtralt kiudaineid, rikastab meie keha kaltsiumi, raua, magneesiumi, fosfori, tsingi ja B-vitamiiniga. 

Milleks hea: Hea igapäevase kiudainete allikas. Seesamiõli on põletikuvastase toimega ning hoolitseb meie aju tervise eest. 

Kus kasutada: Teada-tuntud burgerisaia kattvad seemned, annavad toitudele pähklise maitse ning sobivad vaat, et pareminigi erinevatesse salatitesse, woki ja aasaiapärastesse toitudesse ning nende kastmetesse. Hea kombinatsioon kana ja -kalalihaga katmiseks või raputa peotäie jagu lihtsalt aurutatud juurviljadesse.

Chia seemned

Mida sisaldab: Mõnuga omega-3 rasvhappeid, süsivesikuid, proteiini, rohkelt kiudaineid, kaltsiumi ning antioksüdante. 

Milleks hea: Nüüdseks juba teada-tuntud supertoidu nime kandvad chia seemned on juba algupäraselt olnud Maiade kultuuris energia allikaks.

Kus kasutada:  Chia seemneid võid kasutada näiteks oma hommikupudrus ja müslis, trennijärgses smootis, või õhtuse riisi ning küpsetiste sees. Et chia seemnetest kõik kenasti kätte saada, oleks neid mõistlik kasutada niiskematest toitudes, et nad saaksid paisuda ning tekitada tärkliselaadse massi. Mida rohkem sa neid hammaste vahel purustad, seda rohkem sinu keha sealt kasulikke aineid kätte saab.  

Kõrvitsaseemned

Mida sisaldab: Teiste seemnetega võrreldes vähem rasvu, kui palju baas mineraalaineid nagu raud, magneesium ja kaalium.

Milleks hea: Kõrvitsaseemned sisaldavad fütosteroole, mis aitavad hoida eesnäärme ja südame tegevuse korras. 

Kus kasutada:  Kõige mõnusam salatites ning küpsetistes, kuid maitseb ka hästi niisama päevase snäkina või hommikupudrus. 

Päevalilleseemned

Mida sisaldab: Väike aga tubli päevalilleseeme on ideaalne valik oma toiteväärtuse koha pealt. Ohtralt proteiini, rauda, foolhapet, tsinki, vitamiin-E ning igapäevaselt hädavajalikke kiudaineid. Kõik see teeb päevalilleseemnest ühe tõelise sportlase valiku. 

Milleks hea: Vitamiin-E aitab vananemise vastu, tugevdab immuunsüsteemi ning ennetab veresoonkonna haigusi. Sisaldab neli korda rohkem anitoksüdante kui, kreeka pähklid, mustikad või maapähklid. 

Kus kasutada: Klassikaline valik salatites ja wokis, aga miks mitte ka hommikupudrus ja püreesuppide garneerinkuks. 

Kanepiseemned

Mida sisaldab: Pea kolmandiku ulatuses sisaldab tervislikke rashappeid. Omajagu kaaliumi, kaltsiumit, magneesiumi ning fosforit. Kõigi 9 põhilise aminohappe sisaldamine teeb temast täiusliku proteiini allika, mida on väga lihtne omastada. 

Milleks hea: Väga toitaine rikkad kanepiseemned aitavad vähendada südame ja nahahaiguste teket.

Kus kasutada: Kõige rohkem saad kasu toortoitudes kasutamisel nagu näiteks smootid ja salatid. Kuid kui oled nõus tegema kompromisse, siis maitseb ta väga mõnusalt ka küpsetistes nagu näiteks leivas.

Seedermänniseemned

Mida sisaldab: See energia ja -toitaineterikas seeme, sisaldab rohkem kui üle poole endast kasulikku õli, ca 20% valke ning kuni 15% süsivesikuid. Rikkalikult kaaliumi-, fosfori- ja magneesiumiühendeid ning erinevaid vitamiine A,E, B1, B6. 

Milleks hea: Valkudes leiduv arginiin on diabeedi ennetamiseks ning aitab positiivselt kaasa ka haiguse leevendamisel. Väga hea ka immuunsuspuudulikkuse ja seedeelundkonna haiguste esinemisel. 

Kus kasutada: NB võib tekitada mõrudat maitset, mis võib jääda keelele veel mõneks päevaks, aga kogu tema kasulikus kaalub selle ilmselt üle. Hea salati või püreesupi garneering. Väga mõnusa tulemuse annab ka röstimine pannil.

Martin SaarComment